REANO – ühe väikese poisi suur lugu

On lugusid, mis algavad ideest. On lugusid, mis algavad unistusest. Meie lugu algas ühest väikesest poisist – juba enne, kui ta siia maailma sündis.

Kõik algas ühest unenäost

Mõnikord toob elu meie teele midagi erilist juba enne, kui oskame seda oodata.

Aastaid tagasi hakkas mind külastama korduv unenägu. Nägin väikest poissi jooksmas mööda pikka beežikat koridori. Ta oli rõõmus, tema sammud kerged ning kogu unenäos valitses kummaline rahu.

Poiss jooksis välisukse poole, mille taha ilmus ühel hetkel mees vana metallnurkadega kohvriga. Mehe nägu ma ei näinud, kuid üks asi jäi mulle selgelt meelde – selle väikese poisi nimi oli Reano.

Toona ei osanud ma aimatagi, kui suure tähenduse see nimi ühel päeval minu elus saab.

Olin ligi kümme aastat unistanud emaks saamisest. See oli olnud pikk teekond, täis ootamist, lootust ja hetki, mil tundus, et minu suurim soov võibki jääda täitumata.

26. juunil 2019 sain teada, et ootan last. Ja 23. veebruaril 2020 sündis Reano. Väike poiss, keda olin oma unenägudes juba kohanud, oli lõpuks päriselt minu käte vahel.

Üks unistus, millest sündis Mõmmipesa

Veel enne Reano sündi olin hakanud looma midagi, millel oli minu jaoks väga isiklik tähendus.

2018. aastal avasin esimese Mõmmipesa lastehoiu Tallinnas Kodulahe kvartalis. Soovisin luua paiga, kus lastel oleks soe, turvaline ja kodune olla. Koha, kuhu ka minu enda tulevane laps võiks ühel päeval rõõmuga tulla.

Nii sündis Mõmmipesa – alguses ühe väikese unistusena, mis kasvas aastatega millekski palju suuremaks.

Kui Reano sündis, muutus ka minu arusaam sellest, mida tähendab lapse maailm.

Ma ei olnud enam ainult lastehoiu looja. Olin ema, kes nägi iga päev oma lapse silmade läbi, kui eriline võib olla üks väike avastus, üks siiras naeratus või üks lihtne ühine hetk.

Ja just nendest hetkedest hakkas sündima midagi uut.

Kolm karusõpra, kes ärkasid ellu 😊

Kui Reano oli umbes kolmeaastane, kujunesid meie õhtutest väikesed muinasjutuhetked.

Me jutustasime lugusid. Mõnikord enne magamaminekut, mõnikord autosõidul ja vahel lihtsalt keset tavalist päeva.

Ühel talveõhtul hakkasime rääkima väikesest poisist, kellel oli palju mudelautosid ja kes kohtus kolme erilise karuga.

Nende nimed olid Unemõmmik, Mesimaias ja Õnnelik.

Igal karul oli oma iseloom, oma väikesed seiklused ja midagi olulist, mida teistele õpetada.

Reano kuulas, küsis, täiendas lugusid ning pakkus välja uusi mõtteid. Mõnikord muutus kogu loo suund just tänu tema väikesele tähelepanekule.

Nii kasvasid meie ühised jutud järjest pikemaks ja põnevamaks.

Ühel hetkel mõistsin, et need kolm karusõpra väärivad enamat kui ainult meie õhtuseid muinasjutte.

Soovisin, et ka teised lapsed saaksid nendega tuttavaks. Nii hakkas sündima meie esimene raamat „Mõmmipesa ja kolm karusõpra”.

Koos illustraator Tuulike Kivestuga said tegelased oma näod ja värvid. Kolm karu, kes olid seni elanud meie kujutlusvõimes, muutusid päris raamatu tegelasteks.

15. novembril 2025 ilmus meie esimene muinasjuturaamat. See oli eriline hetk. Ühest ema ja poja jutustatud loost oli saanud midagi, mida võisime jagada teiste peredega.

Unemõmmik, Mesimaias ja Õnnelik olid ärganud ellu.

Kui värvidest ja kipskujudest sai midagi enamat

Reano kasvades avastasime koos üha uusi loomingulisi tegevusi. Ühel hetkel jõudsid meie tegemistesse ka kipskujud ja värvid.

Hakkasin Reanole valmistama väikeseid kipskujusid, mida ta sai ise värvida ja kujundada. See oli midagi hoopis teistsugust.

Värvimine pakkus talle rahu. Ta sai keskenduda, valida oma lemmikvärve, katsetada ja luua midagi täiesti enda oma. Polnud oluline, kas värvid sobisid omavahel kokku või kas tulemus nägi välja selline, nagu täiskasvanu oleks ette kujutanud.

Oluline oli protsess ise. See, kuidas ühest lihtsast valgest kujust sündis tema käte vahel midagi ainulaadset.

Ühe väikese poisi esimene äriidee

Ühel päeval, kui olime taas kipskujude ja värvidega tegelenud, hakkasime Reanoga rääkima sellest, kui tore oleks, kui ka teised saaksid selliseid kujukesi ise värvida.

Meie vestlusest kasvas välja mõte, mis pani mind naeratama. Reano arvas, et võiksime hakata neid kipskujusid ka teistele müüma. Sest siis saab ju temast ärimees!

See oli nii siiras ja lapselikult vahva mõte, et seda oli võimatu lihtsalt sinnapaika jätta.

Mina nägin selles võimalust pakkuda teistele sama loomingulist rõõmu, mida olime ise kogenud. Reano nägi aga võimalust alustada oma esimest äri.

Ja nii sündiski meie ühine ettevõtmine.

Mina hakkasin mõtlema, kuidas tema ideed päriselt ellu viia – milliseid kujusid valmistada, kuidas komplekte kokku panna ja mil moel neid teistele pakkuda.

Reano oli aga juba oma esimese suure sammu teinud. Ta oli tulnud välja ideega, millest hakkas kasvama midagi päris oma. Nii sai ühest väikesest poisist REANO kõige noorem ideede autor – ja tema enda sõnul tulevane ärimees. Sellest mõttest kasvas tasapisi loovbränd, mis kannab tänaseni tema nime.

Väikese poisi ideest kasvas loovmaailm

Esimesed kipskujud viisid järgmiste ideedeni.

Hakkasime mõtlema, kuidas muuta isetegemine lihtsaks ja kättesaadavaks ka teistele. Nii jõudsime värvitavate kipskujude ja DIY-komplektideni, millega saab igaüks ise kodus midagi luua.

Samal ajal jätkus ka Mõmmipesa karusõprade teekond raamatute, värviraamatute ja mängude kaudu.

Tasapisi sai selgeks, et REANO ei pea olema ainult lastele mõeldud maailm. Loomingulistest hetkedest tunnevad rõõmu ka täiskasvanud.

Mõnikord vajame lihtsalt võimalust argipäevast korraks eemalduda, võtta kätte pintsel, katsetada värve ja lasta mõtetel vabalt liikuda.

Sellest soovist on kasvanud uued ideed – 3D-kunstikomplektid, loomingulised töötoad ja loovad elamused, mida saab nautida nii üksi, koos perega kui ka sõprade seltsis.

Meie jaoks ei ole oluline, kui vana keegi on või kui palju tal on varasemat kunstikogemust. Oluline on julgus proovida.

REANO täna – loovusel ei ole vanusepiire

Täna on REANO Eesti loovbränd, mis ühendab endas ühe väikese poisi inspiratsiooni, ema armastuse ja soovi pakkuda inimestele rohkem loomingulisi hetki.

Meie maailmas kohtuvad lood, värvid, mängud ja isetegemise rõõm.

Loome ja arendame tooteid, mis kutsuvad katsetama, avastama ning oma kätega midagi erilist valmistama.

REANO jaoks ei tähenda loovus täiuslikku tulemust. See tähendab rõõmu proovimisest, võimalust olla iseenda moodi ning hetki, mil unustame korraks kõik muu. Ja kuigi REANO on kasvanud omaette brändiks, on selle südames endiselt seesama väike poiss.

Poiss, kes armastas kuulata muinasjutte kolmest karust. Poiss, kes leidis rõõmu valgete kipskujude värvimisest. Ja poiss, kes ühel päeval arvas, et seda rõõmu võiks jagada ka teistega.

Südamest loodud. Kõigile, kes armastavad luua.

Kui vaatan tagasi kõigele, mis on tänaseks sündinud, mõistan, et REANO ei ole minu jaoks lihtsalt nimi ega ettevõtmine. See on meie ühine teekond.

Meeldetuletus sellest, et kõige suuremad ideed võivad sündida kõige väiksematest hetkedest.

Ühest unenäost. Ühest muinasjutust. Ühest valgest kipskujust. Ja ühest väikesest poisist, kellel oli soov midagi ilusat teistega jagada.

REANO – loodud armastusest, kasvanud loovusest.

Lana Halilova – Reano ema ja REANO looja